Blogi

Meie uus blogi, kuhu kõik kokku kogume asub aadressil: https://pullpunt.blogspot.com.ee

Uudised ja muutused on alati teretulnud. Ka meie muudkui kasvame ning tänaseks haldame lausa mitut Sloveenia teemalist “projekti”. Nii kipub haldamine laiali vajuma ning otsustasime, et kõik kõige uuem info viia kokku ühele lehele. Selleks sai tehtud üks ühine blogi.  Sloveenia, Sloveenia parimad tooted, meie tegemised ja olemised avatud! Aitäh ning ootame ka teie aktiivset osalemist”

2017 

Oleme osalenud mitmetes projektides ning suurimateks  väljakutseteks on olnud Sloveenia Vabariigi Iseseisvuse puhul, Vabaduse Väljakul, välinäituse avamise ja vastvõtu korraldamisel osalemine. Samuti Soome Vabariigis osalesime Sloveenia Vabariigi vastuvõtul. Lisaks esindasime Sloveenia riiki ka Euroopa Päeval, mida korraldati 9.mail. 2017. Mlinotest I feel Good vaarikaga hommikusöögiküpsiste esmaesitlus toimus Tartu Tsöliaakia Seltsi poolt korraldatud infopäeval. Augustis 2017 viisime grupi eestlasi Sloveeniasse ning korraldasime seal mägimatka, mille tippu jõudis 5 eestlast!

 

 November  2016

juba märkamatult käes! Suvi möödas, palju tehtud, Käidud sloveenidel külas, vaadatud üle ka Itaalia. Kahjuks on kirjatööd soiku jäänud, mille lubame peagi parandada ning uues kuues blogina välja tulla, et tagada informatsioon – see õige, ehe ja värske. Seni soovitame vaadata meie tegemisi Facebookis vahendusel.

10.juuni 2016

Ongi märkamatult käes järjekordselt kaunis kevad-suvi ehk päikesest ammutame veelgi rohkem energiat! Mis vahepeal on toimunud – oi paju! Käinud rännakul, matkanud Eestis. Meid külastas Sloveenia Vabariigi Suursaadik – suur au meile! Saanud tuttavaks paljudega teist ning mis peamine – vaikselt oleme juba mõtetes küllaminekule Sloveeniasse! See saab olema tore!

20. aprill 2016 lendame sajaga 

Uus asukoht on olnud täiega õige valik. Meil on olnud suur rõõm, et meie sõpruskond igapäevaselt suureneb. Oleme saanud palju Sloveeniat tutvustada ning seeläbi ka tooteid pakkuda. Tore on et juba aasta on möödunud kui meie poolt Radenska eestlasteni jõudis ning tänaseks päris hästi omaks on võetud. Ja jätkuvalt saame pakkuda mineraalvett soodsaima hinnaga.

Kohe kohe on algamas laatade hooaeg kus tahame pakkuda parimaid juurviljabatoone! Esmalt näete meid Kalamaja laadal!

Ka oleme valmis uueks küllaminekuks Sloveeniasse. Seekord on plaanis  korraks põigata ka Veneetsiasse, mis on omaette tore vaheldus.

9. märts 2016 uus algus!

Vahepeal on palju vett voolanud merre. Meeldivaid üllatusi juhtunud ning üks meeldejäävamaid üllatusi oli aastavahetus Sloveenias.Traditsioonid sarnased meile, kuid samas palju uut ja huvitavat ehk pidutsemine algab õhtul tunduvalt varem, toimub nn kulminatsioon hümni saatel ning ilutulestiku taevasse laskmisega. Suurimaks vaheks võime öelda, et Mozirje külas uue aasta saabumisega koguneb rahvas õue ning selle asemel, et alkoholi tarvida – jagavad pereemad just ahjust sooje saiakesi (magusaid kui soolaseid) ning tuntakse üksteisest lihtsalt rõõmu. Kogu toiming kestab ehk nii pool tundi ja peale seda lõppeb ka pidu- valitseb tõeline vaikus. Öörahu on püha!

Ka verivorstid Sloveenias on jumalikult maitsvad – pigem kaneelised ja magusama alatooniga. Ja ei pakutud meile seda kartulitega vaid veini kõrvale snäkiks. Ja peame tunnistama, et midagi nii head pole ammu söönud! Jaanuaris pakkusime kõikidele soovijatele Sloveenia verivorsti ka ühes kohvikus ja meil oli tore!

Vahepeal tegelesime ka kolimisega. Saime endale imeilusa esimese korruse pinna -oleme uhked selle üle! Tule meile külla.

13.veebruaril oli meil suur au osaleda Tourestil. Esinesime ka laupäeval suurel laval ning koos Nordic Avitatoniga loosisime välja kaks imetoredat auhinda!

Peaauhinnaks Tallinn-Ljubljana-Tallinn lennupiletid ning üks öö kahele Krka Therme spaas. Lohutusauhinnaks – Sloveenia Gea õlitehase parimatest õlidest kinkekomplekt.

Meie uus aadress on : PALDISKI MNT 29, TALLINN

12717225_488099331396868_9048454613939303722_n

Täna, 27.11.2015 oli oluline päev Eestile ja Sloveeniale ning võime julgelt öelda, et suurpäev Estonian-Slovenian Friendshipile.

Täna nimetati Eestis Sloveenia aukonsuliks härra Tõnis Tamme.

Sloveenia Vabariigi konsulaat asub Tallinnas, Tartu mnt 2, advokaadibüroos Triniti. Pidulikul sündmusel osales Sloveenia Vabariigi delegatsioon, Sloveenia Vabariigi Suursaadik härra Tone Kajzer, Eesti Vabariigi välisminister proua Marina Kaljurand, Sloveenia Vabariigi Kaubandus-tööstuskoja direktor härra Samo Hribar Milic.

Estonian-Slovenian Friendship edastab rõõmuga mõned fotod ürituselt ning soovib aukonsul härra Tõnis Tammele jõudu.

Täname proua Tina Lampelj ning kõiki olulisi inimesi, kellega kohtusime, tutvusime ning sõbraks saime.

Palju õnne meile kõigile!

Foto11

November – lasteaia külastus

Käisime külas, lasteaias. Nii tore kui  vastu võtab seltskond äärmiselt positiivseid ja lõbusaid inimesi. Lausa lust oli  viia Sloveenia lainele ning teha üks tore retk mööda seda riiki – olles siinsamas sügiseses Eestis!

Oktoober 2015

Meil on äärmiselt tore, et Sloveenia on eestlaste poolt nii hästi vastu võetud. On palju tegemist toodetega ning eks peagi jõulud annavad tööd juurde – kes ei tahaks kingikott miskit teistsugust pista. See omakorda annab aimu, kuidas meil käed ja jalad tööd täis on – meil on selle üle vaid hea meel! Hea asi reklaamib end ise! Ka järgneva hooaja põnevad ühiskülastused on täna päevakorda tõusnud! Kõik on nii tore ja ilus! Aitäh, et olemas olete!

Sloveenia september 2015

Sügisene Sloveenia on matkajatele ideaalne aeg! Parajalt soe ning samas on taevalaotus mõnusalt klaar. Panoraamvaated imelised ning ülesse rühkimine polegi ehk nii väsitav. Termaalveekeskused pole rahvast pungil ning söögikohtades aeg kulgeb rahulikus rütmis. Kuigi sügise märke on märgata vaid tühjad põllud, pole loodus teinud sammugi selles suunas, et peagi kogu maad katab lumevaip. Sügis Sloveenias on justkui palsam pärast kiiret toimetamist Eestis. Ühel ilusal päeval tõmbame seljakotid selga ning lihtsalt naudime aega – mingu selleks 10 päeva või kaks aastat!

Sloveenia august 2015

Lõpuks ometi leidsime endid jälle Sloveeniast. Nii kodune ja mõnus! Kohe esimesel õhtul Sloveeniasse saabudes võtsime vastu otsuse, et ööbime seekord Predil järve kaldal ning naudime mägist öist maastikku, Kuupaistel oli Predil väga kaunis! Kuid mitte ainult ühe mägijärve imetlemisega me ei piirdunud – vaid turnisime Soča jõe allikat vaatama ja külastasime sloveenidest sõpru. Samuti maitsesime päikesesoojasid virsikuid ja sulistasime ülisoojas vahemeres. Külastasime Rogalska Slatinat, ujusime termaalvees ning nautisime lausa mitmel õhtul Logarska Dolina vaadet. Matkov kot draakoni katsusime ära ning matkasime Velika Planinal. Uudistasime Euroopa suurimat energiakeskust – mis kahjuks saladuseks jäigi. Kuid vaatamata sellele – meil on nii palju põnevaid kohti, mida Sloveenias vaadata – sinuga koos!

Samuti külastasime Sloveenias seekord mitmeid firmasid ning tulime Eestisse mitmete koostöölepingutega. Seega saame veelgi rohkem ja paremaid tooteid sõpradele jagada! Maailm on lihtsalt imeline!

Narva Laat 2015

Saame vaid kiidusõnu edastada nii laada korraldajatele kui külastajatele. Meid võeti Narva Laadal väga hästi vastu ning inimesed olid äärmiselt sõbralikud ning abivalmid. Samuti üllatusime Sillamäe puhtuses!

Laulasmaa Laat 2015

Oleme mõelnud ja veeretanud mõtet, kuidas maitseks ja sobiks eestlase toidulauale Sloveenia maitsed? Meile ju sobib – miks siis teistele ei sobi? Pealegi on tegemist kvaliteetse, hea ning maitsva toiduga… Mõeldud -tehtud – seega igati mõistlik on selleks tulla välja laadal, kus enne ostu saab pakutavat maitsta ja veidi juttu vesta. Seega oleme valmis kohtuma Laulasmaa Laadal, 4.juulil kell 11.00-15.00 

Ameerika läänerannik märts 2015

Peale ühte päikeselist ja sooja talvelõppu Ameerika läänerannikul olen ma tagasi eestis. Mitte midagi ei ole muutunud siin kuu ajaga, täpselt sama hall on meri ja taevas, täpselt sama jahe on ilm. Poes olles tajume inimeste pilke. Juu oleme vastikult pruunid ja muretu olekuga mis mõnelegi kohalikule pärismaalasele närvidele käib. Ahnus ajab upakile ja kadedus viib lõhki….ning rehepapid saavad oma „palga“ ütlen ma selle peale!

Tagasitulek. Santa Ana. LA äärelinn.
Oleme sõitnud kolme nädalaga läbi 3600 miili ( korruta 1,6ga siis kilomeetrid). Teinud suure ovaalse ringi läbi California, Nevada, Arizona. Ja siis veel risti-rästi sutsakaid, et seda õiget maasoola nuuskida. Usun, et päris palju jäi meie teele ka selliseid radu ja kohti, kus ehk olime esimesed eestlased indiaanlaste maal. Mõni kuru või kruusaräsune tee kanjonite vahel oli selline, et tekkis tunne kuis mägedel on silmad. Jajah, vihjan selle õudusfilmile. Auto pidas vastu, ühtegi ohtliku olukorda ei tekkinud ja ekstreemsemaks elamuseks jäigi Yosemite rahvuspargi lähedel seriffiga kohtumine peale kiirus ületamist.

Majutus.
Alustasime korralikuma hotelliga LA-s saabumisel. Peale pikka lendu tahad ju ikkagi välja puhata. Ja valisime lõppu siis enne tagasilendu vähe parema elamise kaheks päevaks siia Santa Ana-sse. See tubade teema oli meil see reis ikka väga vahelduv. LA ja San Francisco on minu meelest ülehinnatud ja keskmiselt jubeda „Akadeemia tee“ ühika eest tuleb ikka hinge hinda maksta. Nii polnud ka ime, et näiteks LA-s oli odavam sõita mööda highwayd 100 miili Mojave kõrbe poole ja saada seal tunduvalt parem ja mugavam elamine. Eks mul see San Fransisco „peldik“ ikka hinge jääb. Aga noh vähemalt oli asukoht kohe kõige tähtsama tänava ääres. Parima elamise tiitel läheb väikesele peremotellile Mariposas. See pisike kuulus kullakaevurite linnake on täna imearmas cowboy linn metsikusl äänes Yosemite rahvuspargi külje all. ( 5th Street Inn, Mariposa, 4994). Motellis on 8 tuba ja väike valge-roosa majake on päris kui mänguasjade poe nuku osakonnast. Toad olid uhked ja seda vägagi mõistliku hinna eest! Pererahva sõbralikus sinna juurde.

Teine huvitav kogemus oli Las Vegas. Juhus tahtel läks meil ülehästi hotellide valiku ja teekonna planeerimisega. Siit ka väike soovitus teistele rännumeestele. Kui oled teel läänest Grand Canyoni poole siis soovitame veete üks öö enne kanjonit Las Vegases Downtownis. See on odavam kui teeääresed motellid ja saad õhtu veeta Downtowni kireval peatänava. Edasi põruta mööda Route 66 kanjoni poole ja kindlasti võtta seal endale elamine vähemalt 3 päevaks. Ps. Kanjoni elamine broneeri kindlasti 3-4 kuud ette. Seal ei ole lihtne elamist saada mõistliku hinna eest muidu. Tagasi tulles aga veeda paar päeva Stripi äärses hotellis. Parima hinna saad Vegas viimase hetke pakkumisega. Istud kuskil Macis netis kell 5 PM ja surfad bookingut läbi.
Kokkuvõttes tuleb aga öelda, et Florida majutused olid mõned aastad tagasi tunduvalt paremini paigas hinna ja kvaliteedi suhte poolest.

Söömine.
Sellel reisil olid enamik tube selliseid kus ise söögitegemise võimalus puudus ja nii olime sunnitud leppima selle kohutava „continentaliga“ kui seda oli või sööma Denny-des. Eks oli õnnestumisi ja ebaõnne. Minul on hommikuti raskem, sest pea 90% toite on munaga ja nii pidin igalpool selgitama , et jätke munad välja…. Kui rahaga kitsas siis kõige odavam on muidugi Mac, seal saad kohvi ja söögi ikka väga väikse raha eest võrreldes mitmete teiste paikadega. Iseasi on see, et peale ohtrat saia söömist on ka kõhud kinni ja pika peale väljutad ise ulpivaid saiakuubikuid…. Burger, hot dog, pitsa – võiks arvata, et need kolm osariiki on paksult ülekaalulisi inimesi täis? Tegelikult mitte, neid on täpselt sama palju või vähemgi kui eestis. Jogurti ja piimatoodete tervislikud osakonnad toidupoes on sama suured kui mõni meie terve väikepood, puu ja juurvilja valik igas toidupeos ajab aga lausa nutma. Mis viga maasikad kahe suupoolega matsutada kui 500g karp maksab 1-1,5USDi ( meil siin praegu küsitakse 5 euri, ehk 5,5 USD sama karbi eest). Kui sul aga kööki käepärast pole tuleb leppida väljas söömisega. Olenevalt kohast ja tasemest muidugi aga keskmiselt 10 USD-ga kärsa kohta saab siiski miskit korralikumat hamba alla küll + jook + tax+tip.
Inimesed – see on kindlasti üks suuremaid ameerika väärtusi!
Kui oled vähegi ise suhtleja, avatud meelega ja tahad ise osa võtta vestlustest siis leiad väga kiiresti ameeriklastest sõpru-tuttavaid. Ma käisin mitmel ekskursioonil-matkal ainsana meie seltskonnast kus veetsin terved päevad koos ameeriklaste seltskondadega. Positiivsed, uudishimulikud, heatahtlikud ja abivalmis inimesed. Ääretult viisakad muidugi. Isegi kahtlastes linnaosades LA-s, ka seal kus burgerit antakse kuulikindla luugi tagant kohtasime häid inimesi, kes tundsid muret kuidas meie „ lillekesed“ siia kanti oleme sattunud!!! Jah, ümberingi vaadates ei olnud ühtegi valget näha ja kõik putkad oli kuulikindlate klaasidega kaetud. Gängiautod sõitsid räpi saatel ringi ja mehhiko päritolu „amigod“ käratsesid rõdude pääl. Saatust tookord rohkem proovile ei pannud ja meie „gringod“ läksime igajuhuks oma urgu peitu ööseks ära. Ps. Seega enne kui „bookid tuba“ peaks googeldma asukoha turvalisust kah.

Muidugi ei olnud 100% kõik nii ilus. Eks olid ka mõned ebaviisakad juhtumised aga need olid siiski nii tühised et ei vääri eraldi jutustamist.
Hoover tammi peal kohtasime välis ja kodueestlasi ja tagasi tulles olid meiega ühe lennu peal kaks eestlaste punti. Rohkem kaasmaalasi ette ei jäänud. Siin kohal tervitused Sulle Gersti ja Chicago ! Äkki tulemegi millaski külla!!!
Aga eks inimestega ole see tõde mis igal pool maailmas. Suurlinnast ära oota tähelepanu. Kõigil on kiire oma elu elamisega. Maalt leiad sa selle õige tunde ja feelingu.
Loodus!
Ilusaim aeg külastada ameerika kõrbeid ongi talve lõpp , kevade algus. Temperatuur päeval on meile veel talutav 25-35C vahel. Ööd on muidugi külmad, lausa miinuses. Aga see on imeline kõrbede taimede õitsemise aeg.

California loodus on nii kuradima vaheldusrikas, et ma ei oska siin maamunal sellele esimese hooga üldse midagi vasta pakkuda. Ookeani ääres vaatad sa merilõvisid ja seal samas lehvitab tiibu väike koolibri apelsinipuu õite vahel. Palmi lehtede vahelt piilub sind sisalik. Maailma suurimate puude sekvoiade salus jalutab vastu hirvepere ning hea õnne korral kohtad pruunkaru asju ajamas. Yosemites maailma uhkemail kaljuseina peal lunivad oravad pähklit. Allpool Soolamere äärses kõrbes liivatuisus ukerdab sulle vastu skorpion. Vahepealses Mojave preeria kõrbes susiseb lõgismadu. Jne-jne ning seda kõike ühes osariigis Californias.
Nevadas ja Arizonas ootavad sind juba järgmised looduseimed, mida ei oskaks ettegi kujutada. Minu isiklik looduse TOP pöörati nüüd ikka täiesti pahupidi. Esikoha võttis Grand Canyon ja teiseks läks Death Valley. Karta on, et seda kanjonit saab olema esikohalt liigutada ikka vägagi raske olema.
Grand Canyoni võimsust ei ole võimalik edasi anda ei piltide ega videodega, isegi mitte Imax kino abil. Käisime ju vaatamas National Geo kinos kanjoni saamislugu. Ei ole see kuidagi võrreldav selle elamusega kui astud esimesed korda kanjoni servale. Kanjoni platoo on 2200m kõrgusel üle merepinna.

Platoo on kaetud madalate mändidega ja kadakatega mille vahel kooserdavad ringi suured hirved. Inimesi nad ei karda. Sa astud mööda teerada edasi, puid jääb vähemaks….. Ja ühel hetkel on see ees piiritu avarus. See on nii hingemattev , et võtab jalad nõrgaks… Minul võttis pool päeva aega , et harjuda selle vaatepildiga. Täitsa tõsiselt. Kanjoni pikkus on pea 500 km…. Sa seisad serva peal kust otse alla on 1000-1500 meetrit. Päike tõuseb, kanjoni seintel algab värvide mäng. Alumiste kivimite vöö on 1,7 miljardit aasta vana. See on 1/3 maa vanusest. Iga noorem kiht on uue värviga. Seda on võimata kirjeldada, seda lihtsalt peab nägema.

Ma sõitsin paadiga kanjoni rahulikumas osas. Seal kus elasid paar tuhat aastat tagasi indiaanlased. Kus tänase päevani on kaljuseintel nende saavutustest märgid. Siin on kanjoni servad madalamad, 200-300 meetrit. Istud seal sügavikus Colorado jõe kaldal ja lased mõtted lendu. Kuidas nad küll siin elasid…..
Mis ei meeldinud, mis oli pettumus?
Seda reisi sai pea aasta aega ettevalmistatud. Seega oli pettumusi ka vähe aga siiski paar asja oli mida tooksin välja.
1. San Francisco – terve linn tervikuna oli minu jaoks pettumus. Olgu selleks siis kuulus trammisõit, Golden Gate või mis seal salata, ka Alcatraz ei avaldanud mulle suurt muljet. Minu jaoks oli see linn täielikult ülehinnatud ja friike täis koht. Lisaks sellele kohtasime siin kõige suuremat hulka räpaseid kolle, kerjuseid ja petiseid.
2. San Diego loomaaed – eieieieii. 100 korda ennem valin Tampa Busch Gardeni. Ülerahvastatud pisike loomaaed milles palju puurid tühjad, Panda puuri ees 25 minutiline järjekord ja siis on vaene elukas pandud edasi-tagasi käima, et ikka inimloomad saaks selfi tehtud. No ei. Lisaks sellele veel sigakallis pilet. Lootsin, et see on koht kus terveks päevaks tegevust. Vist isegi paneks selle esikohale selle reisi pettumuste listis.
3. Pawn Staride külastamine Vegases. Jõuluvana oli toonud mulle kingituseks selle telesarja võttekoha külastuse + muid lisaboonuseid. Olin vägagi elevuses. Saab äkki kohtuda perekond Harrisonidga ja lisaks oli paketis ka Danny-ga ( Counts Cars show) võimalik trehvamine. Äkki saab sarjagi sisse.

Parim mis sain oli aga sarja osalevalt mänguasja eksperdilt allkirja ja ühe uduse ühispildi. Pawn Staride uhke sarjast tuntud maja on aga tegelikuses kõige vaiksemas osas Las Vegase Boulevardil umbes 1 km Stratosphere hotellist Downtowni poole jalutada. Selline mittemidagi ütlev väike majake räpases ümbruskonnas kus pimedal ajal pole kõige turvalisem. Müstika kuidas telepilt võib teha asju suuremaks või väiksemaks. Võtteid polnud kuskil, Danny juurde ka ei viidud ja nii ta läks. See oli selline natuke Vegase petukaup.
4. Dollari Euro kurss 2015 kevad – kuradi Putja, mis muud öelda !
5. Los Angeles – tohutult eripalgeline ( Santa Monica, Burbank, Hollywood, Beverly Hills, Santa Ana, LA Downtown, Chinatown jne-jne). Ei tea, ei olnud see mida arvasin olevat selle linna. See Hollywood Buolevard. Üks pikk tänav , kõrvuti glamuur ja ülim vaesus. Lõhnav filmistaar ja joodikust haisev prükkar. Uhke kino ja selle kõrval värske sitahäda on saanud lahenduse. Saientoloogid ja narkomaanid. 10 millised häärberid ja inimesed kes veavad oma õnnetud elamist seljas kaasas. Kõik kõrvuti. Kuidagi võõras ja ebaloomulik, justkui mitte päris ja samas nii ongi. Mandariine ei näinud, ei tea sest keegi midagi siin.
6. INTERNET JA WIFI! Appi!
Lõpetuseks .
Mõned aastad tagasi hämmastas mind kui palju teati idarannikul eestit. Seekord oli vastupidi. See oli minu jaoks tegelt täitsa lõbus. Miskit pärast seostus paljudel sõna „estonia“ eelkõige austraaliga ja nii pidin kümneid kordi selgitama , et meil siiski kängureid metsas ringi hüppamas pole. Ma ei heida iial nendel inimestele seda ette, et nende teadmised geograafiast ei ole kõige kõrgel tasemel. Ja milleks peakski. Ega meie „Kapakohila“ Malle või Jürka ei ta ka midagi Arizona osariigist.

Küll on mul aga heameel, et neid inimesi on õnnistatud elupaigaga mis on inimloomale kohane ja nad elavad maal kus inimväärtused on kõrgel. Mis teha, eesti kohta ma seda öelda ei saa kohe mitte kuidagi!

Ja veel üks asi – nu Estonian Air on vist ainus lennufirma euroopas kus lennusaatjad veel kätega vahekäigus hommikvõimlemist teevad , loe ohutusreegleid näitavad . E-riiki reklaamiv riiklik lennufirma võiks selles osas muust maailmast küll eeskuju võtta ja ekraanid lakke-istmetesse paigaldada!

proovpildile1

14-16-november 2014 Tallinn-Bialystok-Tallinn

 

Paljud ütlevad, et elu on kallis, kuid unustame ära, et iga-aasta sisaldab see tasuta reisi ümber päikese.

Justkui hiline linnuparv alustas 14.novembril teekonda „lõuna“ suunas Pull Pundi seltskond.  Mälestusteriiulilt pühiti tolm ning asendati meenutustepagasiga ning vabastati end turvatunde köidikutest, et avastada kui vaheldusrikkaks võime oma elu ise muuta.  Mida arvavad aga osalejad ise?

Esitasime neile mõned küsimused, mis on oluliseks nii Pull Pundi korraldajatele kui ka seiklejatele endile.

PULL PUNDI TÖÖD JA TEGEMISED

„Kas Pull Punt jagas enne reisi piisavalt informatsiooni ning andis tagasidet tekkinud küsimuste korral?“

Ühisreisil osalenud leidsid, et reisitutvustus oli piisav ning kõikidele tekkinud küsimustele sai kohe ka vastuse ning lahenduse. Lisainformatsiooni ei vajatudki, kui siis,  vahetult enne reisi uuriti ilmateadet. Ka  edastati ühisseiklejate poolt mõned  ettepanekud:  leiti, et vahetult enne ühist väljasõitu võiks uurida osalejate filmide ning muusika eelistusi ja  tagasiside küsitluse võiksime osalejatele esitada google drives.

„Kuidas jäid rahule Pull Pundi eestvedajaga ning esindajaga?“

Pull Pundi esindaja Ragnar on fantast inimene, kannatlik ja otsekohene nagu juht peab olema, samas  väga sõbralik, tohutult kannatlik. Paremat polekski tahta. Samuti leiti, et tegemist oli väga asjaliku, toimeka abivalmi inimesega kellega  on turvaline sõita ja, et Pull Pundi eestvedaja on just sobiv natuur sellise tegevuse jaoks. On südamega asja juures. Looduse poolt kaasa antud andega.

„Kas olid varem kursis Pull Pundi tegemistega ning mida arvad Pull Pundi kodulehest?“

Koduleht on kasutajasõbralik ning vajaminev informatsioon igati piisav. Pull Pundi tegemistega  oldi kursis Silvi kaudu (Silvi osales 2014 Sloveenia reisil ning oli igati tubli reisikaaslane ), kes arvas, et Pull Punt tegeleb pulli asjaga ning Sloveenia reis tõestas seda. Usaldati  Silvi arvamust, nii oldi kindel juba ette, et tegemist on toreda asjaga – avaldas meile arvamust Ene. Ele jaoks oli Pull Punt aga tundmatu tegelane  ja tore on tõdeda, et meie koduleht oli talle kasutajasõbralik ja informatiivne.

10808209_496483567160707_1268700428_n

 

TRANSPORT

“Kuidas jäid rahule transpordivahendiga?”

Transpordivahend tundus väljast eriti kompaktne ning seda suurem oli üllatus kui istudes selgus, et ruumi on küll ja küll. Meeldisid mugavad reguleeritavad istmed, mis toetasid pead ja selga. Oli olemas ekraan, valgustus, ventilatsioon ehk kõik mugavused olid olemas. Nii arvasid tegelikult kõik teised reisijadki ning kommenteeriti lisaks, et buss oli ülihea ja mugav ning toolid tõesti ääretult mugavad ning jalgadel piisavalt ruumi. Pikka sõitu kergendas viktoriin, filmi vaatamine, vestlus kaaslastega, muusika ning hooliv autojuht.  Eraldi arvati, et mõistatamismängud ja vanasõnade lahendamised oleksid ka toredad – ainult, et need peaksid olema lühikesed ja erinevad ning võiksid sõltuda konkreetsest seltskonnast.  Kuid kokkuvõtvalt leiti, et pikk sõit sihtkohta tundus lühike – viktoriin lahe, seltskond oli mõnus.

ÖÖMAJA

Ühisseikluse üheks oluliseks osaks on öömaja. Väljapuhanuna  paistab päike kollasemalt ning emotsioonid positiivsemad. Nii püüab Pull Punt oma kaaslastele pakkuda parimat.

„Hotell üllatas meeldivalt, sõbralik teenindus, ruumikas tuba, aknad käisid lahti, veekeetja ja lahustav kohvi toas ootamas, rikkalik hommikueine. Super“: avaldas arvamust Ele.  Samuti jagati kiidusõnu teistegi osalejate poolt: „tuba oli mõnus, hotell oli priima, hommikusöök rikkalik, kohvi väga hea. Hotelli valik on suurepärane (selle raha eest ikka super) või siis „öömaja oli meie jaoks väga hea!“

hommikusöök

 

SEIKLEJAD ISE

Pole kellelegi uudiseks, et inimesed on erinevad. Sama erinevaks kujunevad kõik väljasõidud sest üldiselt ühissõidu meeldivuse ja toreduse teevad ja loovad seiklejad ise. Kui vahel vajatakse sihtkohas piisavalt vaba aega, siis teinekord oodatakse juhendamist, ekskursioone ja giidi teenust.

Samuti leiti Bialystokis käinute arvates, et inimeste huvid on  tõesti erinevad. Väga hea oli „oma vaba aeg“ ja nn „organiseeritud kaubanduskeskuse külastuse aeg“. Sobis ideaalselt, et oli organiseeritud  ja tagatud turvalisus ehk „olme“. Nii sai nautida oma isiklikku hingamisruumi ning aega. Oli kõike parasjagu. Samas avaldati arvamust, et grupp oleks võinud siiski rohkem koos olla.

„Mida oleksid saanud sina ise teha, et sinu ühisseiklus Bialystoki oleks olnud veelgi parem?“

Ennast on alati raske hinnata ning kui kõrvalt vaadates analüüsida siis näed „asju“ veidi teisiti. Tihti ongi kõik kinni endas – ka hea meelelolu ja muljed reisilt. Nii  tore on, et kui leitakse, et mitte midagi polegi vaja muuta – et kõik oligi parim ning midagi ei saagi enamat teha – kõik oli hästi korraldatud. Samas üks seikleja teab, et järgmistel reisidel on ta kindlasti rõõmsam ja oma teravat keelt ei kasuta. Ta avaldas lootust, et ehk ta kedagi ei riivanud ning edastab vabandused.

Kuid alati on tunduvalt lihtsam teisi hinnata. Mida soovitati teistele ühissõidus osalenutele?

·         Soovitan positiivsust, kokkuhoidmist, julgust suhelda!

·         Võta kaasa hea tuju, olla lihtsalt see kes sa oled, vinguviiudel pigem koju jääda!

·         Kuigi inimesed ja huvid on erinevad ja ei tundnud kõiki piisavalt – siiski soovitan külastada linna, tutvuda ja vaadelda tänaval inimesi, astuda julgelt sisse kirikutesse jne ning hingata kohalikku õhku.

 

„Kas soovitaksid Pull Punti oma sõpradele ja tuleksid meiega veel kuhugi seiklema?“

Mis on parem ja tunnustavam kui teada, et juba osalenud seiklejad tuleksid meiega veel ühisreisile, edastame rõõmuga teilegi osalenute arvamused:

·         Pull Pundiga tuleksin iga kell reisule ning oma sõpradele soovitaksin teid kindlasti.

·         „Kindlasti tuleksin ja juba soovitasin“

·         Julgen teid absoluutselt kõigile soovitada ja ise tuleksin ka.

 

„Milline puhkusestiil on sinu stiil?“

Ele: kõik stiilid sobivad, peale rannapuhkuse

Silvi: mulle meeldivad kultuurireisid ja aktiivne puhkus

Ene: loomult ma seljakoti reisija ei ole ja telgis ei ööbi, kuigi armastan loodust ja kõike juurde kuuluvat. Loomult sobiks kultuurireis koos ostureisiga ja sinna juurde 1-2 päeva rannapuhkust. Pikemat vedelejat rannas minust ei ole ning aktiivne puhkus kahjuks välistatud tervislikel põhjustel.

Meile vastasid kolm osalejat: Ele, Silvi ning Ene, fotode autor: Silvi

Suured tänud teile! Tänu teie arvamusele saame ka meie järgmisel korral veelgi paremad olla.

10815726_496483583827372_970404994_n10811798_496482670494130_929386764_n10822193_496482667160797_654589269_n

proovpildile1

4.09.2014. Jalgrattaga Keila jõel

Täna on meid õnnistatud imeliselt päiksepaistelise ja sooja ilmaga.  Kas pole tore ühiselt minna sõitma jalgratasega? Ja, et asi poleks tavaline, valisime seekord sõitmiseks vesijalgrattad.  Jah – just sellist mõnu saab nautida Keila jõel. Kui esialgu ollakse ettevaatlikud (mine tea, äkki läheb ümber) siis meetritega kasvab julgus ja juba saame nautida ümbrust, ilusat ilma, tasast jõevoolu ning seltskonda. Kahjuks küll veetase on (üllatav, et pärast sellist vihmaperioodi) madal – ei saagi jalgratastega Keilast Keila-Joani põrutada ning peame ühel hetkel otsa ringi keerama ja alguspunkti tagasi sõtkuma. Mis loomulikult tähendab seda, et vastuvoolu kodutee on pagana raske ning kui sõukruvi ümber veetaimed jäävad – siis kujuneb tavapärasest 2 tunnist hoopis pikem sõit. Pimeduses,  kuupaiste valguses müttad jalgrattaga ning veevool kannab sind tagasi kui sõukruvi puhastad ja tundub, et siia sa jäädki. Kui veel pedaal vee alla vajub, tundub olukord eriti lootusetu. Nii tehakse ühiselt koostööd – küll köiega vedides, küll tagurpidi sõites aga nii hea tunne on kui lõpuks sügavamasse vette pääsed ning edasine teekond normaalselt kulgeb. Jah – oli raske aga pagana põnev! Nii me praktiliselt südaöösel oma jalgrattamatka lõpetame.

jalgratas

proovpildile1

Täname “Pull Pundi” reisiseltskonda suurepärase reisi  ja imelise kingituse eest!

See kaunis käsitöö, mis on pärit Soča orust, teie head soovid ja killuke ehedat Sočat jääb meile teid alati meenutama.

Selleks, et teisedki teaksid kui suurepärased te olite, saab kodulehelt juba igaüks ise lugeda lehelt “vahetud muljed”

“Pull Punt”

2014-08-23 14.57.43

proovpildile1

16.08-18.08.Koduteel koju

Sõit kulges kenasti ning eriti hämmastas, et maanteed olid tühjad – ei rekkaid ega liiklusummikuid. Sama kenasti ei läinud aga Poola hotellis, millest järgi on jäänud varemed: hallitavad toad, hotelli vastuvõtu administraatori suhtlus läbi googel tõlke ja madalama hinnaklassiga asendustoad, rääkimata kuidas pääseda hiljem üldse kiirteele tagasi – vot selliseid kogemusi meil varem ka polnud.
Kuid nagu ikka, olematu liiklusele on ida pikk sõit väsitav. Väike Auchani külastus virgutab ning paneb rahva jälle elama.
Leedu piiril väike söök, Läti piiril “metsapeatus” ja Eestis juba seljanka luristamine keset ööd.
01.30 olid kõik reisilised kenasti kodus ja nõnda meie suur pere laiali lagunes.
2014-08-14 12.02.06

15.august.Viimane päev Sloveenias

Tänane poodlemispäev läks vett vedama. Ikkagi olid poed suletud ning Maarja Magdaleena taevasse minek nii suur püha, et keegi tööd ei tee. Mis muidugi pani põntsu meie toredatele plaanidele aga teisalt andis hea rahuliku seedimispäeva.
Siiski astusime läbi juustufarmist. Oma käega juutukera valimine, salaami maitsemine…. no kuidas sa ikka Sloveeniast lahkud kui pole alpilehmadel külas käinud? Lõuna ajal aga istusime kuulsa Kobarite keskväljakul Soca pizzerias ning lihtsalt nautlesime seda vabadust, lihtsust ja melu… tahtsime ka seiklusrajale minna… kuid nii nagu meid on siin õnnistatud vihmaga, polnud see avatud. Nii möödus õhtune aeg pakkides, jalgrattaga sõites, veini maitstes ning langevaid tähti imetledes.

2014-08-14 09.25.53

14.august. Rafting ja mäe vallutamine

Hommikul kell üheksa raftingule sõites oldi varjatult mures eelseisva ees kuid ometi uue kogemuse saamise nimel vaprad. Ja et veelgi ägedam oleks, hakkas taevast samuti  vett hoogsalt alla kallama.
Kohustuslikud tegevused tehtud-  riietumine, elukindlustusele allakirjutamine, juhendamine ning vette kukkumise korra selgeks tegemine- leidsime end vahutavast Sočast.  Vihmade tõttu oli veetase 2m kõrgem tavaolukorrast ja ka raja läbimine poole kiirem ( tavalise 3 tunni asemel läbisime raja 1,5 tunniga). Mis omakorda tähendas, et mõnusa kärestikusele rajale minek oleks eluohtlik. See eest saime topelt pikema rajal hulpida. Kuid ka rahulikumal rajal saime tunda lainete möllamist, külmetamist, sooja tuult ja palju nalja. Kapten Tilan Hvala ja Positive Sport olid igati tasemel! Aitäh neile!
Ega me peale raftingut rahvast rahule ei jätnud vaid peale riiete vahetamist kihutasime juba kõrgustesse- külla talurahvale. Loomulikult võeti meid vastu koduselt ning peale taluloomadega tutvumist saime Sloveenia rahvustoitude lõunat süüa: kartul ja riccota eelroaks, juustusupp, poletna ja lehmaliha koos suvikõrvitsa ja salatiga ning lõpuks štrjuklid ehk Kobarite traditsiooniline magustoit ning lõpuks tassike kohvi (kokku kogu lõuna hind ühele oli 12 euri, kohv oli euro lisaks ning kes nautisid snapse… lisandus arvele veel 4 euri, mis tegelikult kokkuvõttes oli vägagi mõistlik hind)
Kui aga kõht traditsioonidest pungil, korraldasid perepoeg ja tema kaasa Tina meile ekskursiooni Matajuri mäele. Raske ülesminek (vettinud teed ning udune ümbrus) ning paukuv äike tegid tegelikult mäevallutuse kiireks ja lühikeseks. Tipus vaateid imetleda ei antud vaid peakohale sättinud järjekordne äike pani seltskonna põgenema elu eest allpool olevasse mägimajja. Nii me sinna lõksu jäime mitmeks tunniks. Paukuv äike koos rahega …
Kui lõpuks üks äike taandus ning teise tulekuni oli antud 20 minutit, kasutasime selle võimaluse koheselt sest öömajale jääda ei tahetud. Nii me vihmas ja külmas tuules ( ülal oli vaid +10 kraadi sooja) allapoole liikusime. Nii mõnigi meist kukkus ja mudakonnadena autoni jõudsid. Aga vaated olid imelised….
Vettinud riideid seljast tirides lasid osad meist hiljem külmas ringi paljajalu ning kohalikud tirisid välja oma jägermeistrid, et arstirohuna sisemuses veri jälle käima hakkaks,mida muide vajadusel ka lastele sisse antakse, et karmides tingimustes terveks jääksid.
Lõpuks kui talutoodang kaasa ostetud, lahkusime pererahva juurest alla koju sooja…Kuid meie reisilised olid super tublid.Sellist vesist ja külma päeva ei pea igaüks vastu!2014-08-13 22.27.02

13.august.Kaubanduskeskused ja kasiino

 Plaanitud Veneetsia jääb ootama paremaid aegu. Kahjuks vihmajumal on sattunud hoogu.  Me ei saanud teha seda, et reisiseltsilised viia keset äikesetormi ja veel täitsa võõrasse linna.  Aga mida üldse teha vihmaga? Ikka poodi asju ostma. Seekord siis külastasime Euroopa suuruselt kolmandat kaubanduskeskust. Ise me läksime Atlantisesse hullama (peale Tarmo ei tahtnud keegi teine tulla) ja mõnusalt end tundma. Jah… eks käisime meiegi poodides kuid Ljubljana külaskäik selliseks jäigi….
Õhtul see-eest viisime reisilised kasiinosse. Juba uksel oli näha kellel veab- ikka algajatel. Nii lahkusimegi sealt võidukalt- Eevi sai nokamütsi, Silvi aga 5 eurot kui taskust käib välja omakorda 10 euri.  Meie aga ei saanud seda ega teist. Lihtsalt palju rõõmu!
2014-08-12 12.35.25

12.august. Skočjan, Izola ja Piran 

Mägede ilust arusaamiseks tuleb neid ka seest vaadelda, seega seekord sai Skočjan ristipõiki läbi vaadatud ehk meie vaprad reisilised muutusid koopauurijateks, meie omakorda mägironijateks. Nii möödus kolm tundi linnutiivul ning kõik olid väga rahul.
Izola vana hea linn pettumust ei valmistanud – söök oli imehea ja meri mõnusalt soe. (Mingil kummalisel põhjusel lasid Silvi ja Tarmo enda järele jäänud söögi ka kaasa pakkida, mille omakorda hiljem vaikselt prügikasti sokutasid)Õhtune Piran andis hea ülevaate gospelmuusikast, mida peaväljakul esitati ning peale jäätise söömist koduteele asusimegi. Mägedes etendas loodus oma võimsat äikesemängu ja vihmavalang pühkis teelt enamvähem kõik , mis seal ripakil oli.2014-08-12 18.15.22
11.august. Mäed, mäed ja veelkord mäed
 Hommikul tõustes olime veendunud, et peagi uurime mäesisemust. Kuid paraku on ilmataat hakanud meie plaanidele vett peale tõmbama ning tahab kangesti näidata, milleks ta võimeline on. Ei jäänudki muud valikut kui kasutada ilusa ilma võimalusi  mägedes ja jääda lootma Aadra mere ranniku alatisele ilusale ilmale. Seega vaatame ringi mägedes, seni kui selleks meile võimalusi pakutakse.
Me ei tea kui palju meist reaalselt nii lähedalt mägesid on katsunud. Vähemalt nüüd on meie reisisellid neid näinud, katsunud ja isegi mägedes kelgutanud! Vršiči tipus (1600m) kõrgusel kaljunägu uurinud ning turistilõks Bledis ringi jalutanud. Sportlaste puhkepaigas Bohinj järves ujunud ja kanuudega loksunud. Lõpuks pimedas rongiga läbi 6 km tunneli kihutanud.
Ütleme nii, et õhtuks oldi üsna väsinud ning teadmine, et järgmisel päeval anname neile hommikul unematiga veidi kauem müramis aega…. võeti rõõmuga vastu. Ja nii ongi, homme ootab meid Aadria mereäärne ala – ehk ilmataat hoiab meid!
2014-08-12 13.43.04

10.august Tolminite kuristikus ning Kobarite matkarajal

 Kui kõigil kõhud putru täis, näis meile, et miskit tarka tuleb oma matkasellidega teha. Muidu kipuvad kõvasti kaalust juurde võtma ning lähevad lõpuks laisaks kätte ära ka veel. Seega turnimine kuristikus ja matkarajal tundus olevat parim valik.
Tolminite kuristik esindas end loomulikult parimal moel – oli vett ja niiskust, oli kuuma ja päikest. Ja meeletult palju samasuguseid turiste (neid on kohutavalt!). Kuid sini-sinine vesi vahutas ning karupea läikis niiskuses. Ülesastumine ajas hingeldama ning Dante koopast poleks heameelega keegi lahkunud (tundus jube põnev ja mõnusalt jahe). Kuradisillal sai selgeks keda vaevab kõrgusekartus ning kuidas mõnel naissoost autojuhil mõistus ikka täitsa kokku jookseb, et edasi-tagasigi ei oska enam sõita.
Ka Kobarite matkarada esitles end viisakalt  – piisavalt raske, omamoodi põnev ning peale kahepäevast autos istumist, muutusime me kindlasti oluliselt saledamaks. Eriti pärast lõunasööki Kobarite pizzarestoranis, kus mõnus suutäis oli ikka tõesti väga mehine.
Me ei tea, mida meie matkaseltskond tänasest tegelikult arvab kuid küllap kõik emotsioonid loksuvad paika juba Eestis olles – kui vaadatakse fotosid ja meenutatakse seda kuumust, mis täna siin valitseb.Praegu arvutis midagigi blogisse kirjutades mõistan, et tegelikult peaks siia kirjutama just meie toredad reisikaaslased kes Sloveenias esmakordselt viibivad ning sellisel juhul loeksime kuidas hommikune Soča välja nägi või mis tunne sind valdab, kui kihutad jalgrattaga mööda küla ja pimeduse saabudes kogemata peaaegu kassi alla ajad.  Ja muide, täna, Soča külmade lainete vahele viskus Eevi. Pesuväel on Soča alistatud!Millal tegid sina midagi sellist, mida tegid esimest korda?

NB! Täna kõndisime kokku 11.8 km (pool teekonnast ülesmäge) ning kokku tegime 16903 sammu

2014-08-14 13.58.51

 

Alguse algus. Teekond 8.08-09.08.14

Oleme õnnelikult Sloveenia kodus.

Saabusime siia pimeduses ja olen täiesti kindel, et ülakorrusel väsimust välja põõnutaval seltskonnal pole tegelikult hetkel õrna aimugi kuhu me nad tõime. Ja tore ongi: tänasest algab uurimisretk, vahelduseks pikale sõidule.

Sõit on tõesti meeletult pikk aga see-eest pidasime vapralt vastu . Jätan siinkohal mainimata, et aeg-ajalt hakkas „katus“sõitma meist nii mõnelgi  ning meie sõiduvahendist kujunes naerurohkem buss eales, mis Euroopas on ringi vuranud. Eks sellest kõigest saavad osalised ise lähemalt pajatada …

Nagu tavaliselt, pole eriti põnev kirjutada seda mida bussiaknast näed ja pole seekordki meie sõit mingi erand. Leedu on Leedu ja Poola on Poola…

Kuigi jah, hotellis olles kukkus Eevi vannitoas duššikabiini uksi ümbertõstma, Silvi tahtis pesta end koos duššiuksega ning kui lõpuks Ragnar kabiiniuste vahele kinni jäi  – oli selge, et lõbus saab meil olema.

Kuid kokkuvõtvalt: me oleme tõesti õnnelikult kodus!

2014-08-11 17.47.57

Teisipäev.5.08.2014

Me teame, et maailm on imeline ning inimesed uudishimulikud. Eriti just osa, kes soovivad seda imelist maailma nii lähedalt kui võimalik vaadelda, oma käega katsuda. Ja selleks ainus võimalus on pakkida reisipaun ja lihtsalt minna … Tõsi, just nende hetkede nimel tuleb teinekord pingutada – teha pikki tööpäevi, loobuda mõnest muust meeldivast. Kuid kõik ees ootav on seda kuhjaga väärt. Pealegi on raha väärtus, mida saab taastada.

Varsti oleme jälle Sloveenias. Tükk-tüki haaval, justkui puzzlet kokku pannes, rullime lahti Sloveenia ilu ning laseme kambajõmmide südamesse pugeda sealsel maapealsel paradiisil.  Näitame mägede kuninglikkust ja tunneme tuule pehmet paitust. Väsitavaid hetki ning tüütut sõitu. Just see teebki elu elamise heaks kui on põnevust ja ärevust. Elu tasakaalust väljaviimise värinat peab ka olema!

Meie ühine segasumma pere koosneb seekord 8 liikmest ning järgnevad blogiread vallutavad Eevi, Silvi, Tarmo, Silver, Mart, Della ning meie. Täna me ei tea , milliseks kujunevad meie blogi peatükid ning kes ja kui palju ennast mugavalt siia sisse sätib – seda annab teada vaid aeg. Aeg mis saab kindlasti olema põnev!

Ja nagu ikka – ärge otsige blogist imelist ortograafiat või lennukat teadustööd. Kõik kirjapandud on vahetu emotsioon, mis kirjutatud teinekord väsimuse ja une piiril – aga kõik lõbus ja oluline saab kirja pandud ning halastust ja ilustamist ei tasu oodata.

20140808_131454_Richtone(HDR)


Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *