Sloveenia legend

Lumised mäed, maalilise orud, muinasjutulised külad, ajaloolised linnad, sinised järved, smaragdrohelised jõed, mitmeliigilised metsad, võimsad koopad, termaalallikad, viinamarjaistandused, taevalikud puuviljaaiad, suur veinivalik, golfiväljakud, kirju ajalugu, nüdisaegsed meelelahutused, sõbralikud ja avatud inimesed, vaheldusrikas köök, sajanditepikkused kogemused spade vallas – see kõik on Sloveenia!

Pole siis ime, et üks paljudest legendidest pajatab nii:

kui Jumal maailma lõi, jagas ta maalappe erinevatele rahvustele. Nii said maatüki sakslased, prantsalsed, hispaanlased. Väike sloveen sikutas jumalat varrukast, et ole hää, anna miskit mulle ka. Jumal rehmas käega ja kostis mokaotsast sloveenile, et kohe,kohe. Samal-ajal tükeldas maad edasi – jaapanlane sai tüki, rootslane, norrakas….. Jälle sloveen tirimas jumalat varrukast, et ole nüüd hea, tahaks ka. Jumal ei pane aga tähele, kuni avastas, et maa jagatud ning sloveenile polegi miskit anda. Vaatas siis seda õnnetult sorgus sloveeni ning ohkas sügavalt oma habemesse ja lausus: lubasin, et saad sinagi endale maad. Annan sulle selle, mille ma endale puhkamiseks välja valisin.  Ja nõnda sai sloveen ühe imelise maa, mida ta hoole ja armastusega tänaseni hoiab ja hindab!