Tutvustus

Sloveenia on ainuke riik Euroopas, mis ühendab Alpe, Vahemerd, Pannoonia madalikku ja karsti.
Siin sa võid tõesti vaadata merd ja olla ümbritsetud kõrgete mägedega. Ümberringi kaunid rohelised metsad, orgudes haljendav rohi. Kõrgendikel lopsakad niidud koos vägevate kuristikega. Sloveenia on vastandlik, kontrastne ja just see on selle riigi „firmamärk“.

Sloveenia asub Euroopa südames. Armas pisike roheline riik, kõigest 20273 km2. Ja uskuge, siin elab külalislahke rahvas suure südamega. Sloveenid on tuntud ka oma kohusetundlikuse poolest, samuti on tegemist väga tööka ja sportliku rahvaga. Samuti on sloveenid väga usinad keeleõppijad ning võime kindel olla, et Sloveenias olles saad vabalt suhelda inglise-, saksa-, itaalia- ja/või horvaatia keeles.

Sloveenia on tõesti roheline maa ning rohkem kui kolmandik riigist on kaetud paksu metsaga. Mägine piirkond pakub lisaks kauneid vaateid teravatele mäetippudele. Kagu- ja idapiirkond on see-eest aga mõnusalt pehme – nii pinnavormidelt kui kliimalt. Kõige tasasem ala Sloveenias jääb Pannoonia madalikku. Kuid vaatame veel sügavamale. Karsti alal asub üle 9000 koopa, millest nii mõnigi on ilusamad kogu Euroopas ja mõni neist ainulaadne lausa kogu maailmas.

hobused

Loodus on osanud just Sloveenias näidata oma erakordset mitmekesisust, mis on siiani säilinud. Üle kolmandiku riigist on Natura 2000 kaitseala ning mägistel aladel kasvab palju ohustatud kaitsealuseid lilli, taimi.
Riigi idaosa, kus peamiselt on tasased alad, on põllumajandus kõige enam arenenud. Kõige päikselisem pool Sloveenias on aga lõunas ja läänes, kus on ideaalsed kasvutingimused viinapuudele.

Kui viibid metsas, ei ole harvad need korrad kus puutud kokku loomadega. Hirved, pruunkarud on üsna levinud, rääkimata igasugustest roomajatest, kahepaiksetest, lindudest ja veekogudeski elab arvukalt kalu.
Samuti pesitsevad Sloveenias palju rändlinde keda naljalt mujal Euroopas ei kohta.
Sloveenia sai iseseisvaks 1991 ning ajalugu on olnud äärmiselt keeruline. Seda üllatavam, et nii väike rahvas kes on saanud tunda kuninga võimu kui kuulsate sõjajuhtide karmi kätt – on jäänud ellu ja suutnud tagada oma iseseisvuse.

Sloveenia ühines Euroopa Liiduga 2004 ning samuti sai temast ka NATO liige. Alates 2007 kehtib siin euro.

Sloveenia esimene kultuuriline verstapost ulatub aga aastasse 1550, kui ilmus esimene Sloveenia-keelne raamat. Tänaseks on Sloveenias hästi arenenud kultuuriasutuste võrgustik, organisatsioonid, ühendused, mis on täiesti võrreldavad jõukamate ja eesrindlikumate riikidega Euroopas. Samuti korraldatakse sloveenias ülemaailmseid kultuuri üritusi, festivale, kontserte.

Mägine piirkond: Logarski org, Julia alpid, Kamnik ja Savinja alpid – need on ühed kaunimad kohad kogu Sloveenias. Turistide lemmikpaigaks on vaieldamatult Bled ja Bohinji järv, rääkimata Bledi kuristikust. Julia alpides asub Soča org ja/või Savinja alpid – neid tuleb ise näha sest nende kirjeldamiseks jääb sõnadest lihtsalt puudu.

avaleh6

Viinamarja piirkond, asub Pohorjes, samuti on siin ka Sloveenia suuruselt teine linn Maribor. Looduslikud “spaad” Zreče, Dobrna ja Topolšica tasuvad samuti külastust. Üheks oluliseks atraktsiooniks linn Celje ehk tema vana loss ja kus elasid Sloveenia ainsad aadlisuguvõsast krahv Celje – on samuti väärt külastamist. Podravje piirkond on kuulus kui veinipiirkond kus asuvad peamised veinitootjaid (veinitalud) ning võid kindel olla, et suurepärane toit ja vein on siin alati mõnus maiuspala kõigile.
Kuigi Sloveenia rannajoon on lühike – leidub siin samuti mitmeid vaatamisväärsusi. Strunjan kui kõrgeim pank, Sečovlje kaunite soolaluidetega ja kus ei puudu ka kaunis park ja linnukaitseala.

avaleh4
Kindlasti üks romantilisemaid linnu Sloveenias on Piran kuid Koper ja Izolagi on päris atraktiivsed sihtkohad. Rannik on ideaalne koht erinevate veespordi tegevusteks ja kes soovivad maiustada mereandidega – on see sihtkoht parim!
Karsti piirkond, mis asub Sloveenia lõunaosas, on koduks enamusele karsti koobastele, mis Sloveenias olemas on. Postonja ja Škocjan koopad on eranditult ühed tuntumad. Samuti on hämmastav loss Predjama, mis on ehitatud kaljusse ja sisaldab väga keerukat koridoride süsteemi ja omab väha kirjut minevikku.
Väike linn Lipica on aga maailmas tuntud hobusearetuse poolest ning Lipizzaneri hobuste algus on pärit just siit, nii 400 aastat tagasi.
Sloveenia on ainus riik, mis saab uhkeldada oma pealinnaga. Rääkimata kaunist vanalinnast, on nimigi armastusväärne – Ljubljana!

I FEEL SLOVENIA


Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *