Ülemaailne köök

Ülemaailmne köök tuleneb suuresti mingi rahva, riigi või piirkonna eripärast toidukultuuri.

Toiduvalmistamisviis, retseptid, maitse- ja toorainete valik ongi see, mis moodustab nn ülemaailmse köögi. Iga rahvusköögi omapära tuleneb toiduainete saadavusest, kliimast ja taimestikust, ajaloolistest, usulistest ja kultuurilistest tavadest.

Ehkki enamasti peetakse erimaailma köögi all silmas traditsioonilist, ajalooliselt kujunenud kööki, võidakse taolist kööki nimetada ka tänapäevast toidukultuuriks, mis on omane konkreetsele rahvale või piirkonnale.  Rahvusköögile vastanduvad moodne fusion-köök, mis sihilikult segab eri traditsioone, ning molekulaargastronoomia, mis läheneb toidule teaduslikult ja kõrgtehnoloogiliselt.

Enamasti nimetatakse rahvuskööke rahva või piirkonna järgi, kust nad pärinevad – näiteks eesti, hiina, india, juudi, prantsuse või vene köök, kuid leidub ka teistsuguseid nimetusi nagu Cajuni köök. Nii püüame teieni tuua kogu maailmast põnevat, maitsvat ja huvitavat.